Narvas sai valmis uus aed, avalik. Big deal? Kusjuures arvan, et on küll. Linna külastades või linnaplaanilt järge ajades võib märgata, et siin on teiste Eesti linnadega võrreldes erakordselt väike eramaade ja –aedade osakaal. Vana linnakude likvideeriti sõjajärgselt ning uute generaalplaanide järgi valmis üks tüüpmajadega mikrorajoon teise järel. Narvast sai tõenäoliselt siinkandi kõige ehedamalt modernistlik linn, kus majade vaheline lausa upub avalikku pargilaadsesse ruumi. Ent nagu meile koolis õpetati, on sellel omad hädad – alustades näiteks omanikutunde puudumisest tekkida võiva vandalismiga. Nüüd valminud aed, Carl von Linné nimeline, toob täiendust pisiaedade ridadesse, ent on avalik ja tugevas kontrastis üldise ühisruumiga. Ta on rajatud linna kõige kõrgemate ja paksemate müüride vahele, kõige kergemini suletavasse õue, Narva Muuseumi hoovile, kus pole modernistlikust linnaruumist märkigi. Juba 13. sajandil alguse saanud linnus on oma teistsuguse olekuga kohalike ja külaliste jaoks oluline jalutuskäikude sihtpunkt ning loodetavasti toob uus värvilaik Narva keskel uut hingamist ka mujale, hallivõitu kortermajade vahele.

Kas aga „valminud“ on aga õige sõna, mida kasutada ühe maastikuobjekti puhul? Valmis said vaid aia arhitektuursed osad – istutatud taimed alles mõtlevad, kas ja kuidas edasi toimida, kas hoogsalt koduneda või jääda hädiseks. Taimed võib-olla ei teagi veel missuguse Suure Idee elluviijateks nad määratud on. Sest igal inimese poolt rajatud teosel peab ju tänapäeval olema kontseptsioon, ideestik või mingigi seletus, miks ta on ellu kutsutud. Mida võib üks pahaaimamatu külastaja Narva linnuse hoovist leida? See oleneb ilmselt sellest, millisest kasvukeskkonnast ta (enese mõtted) pärit on.

Näiteks rootslased, kes väidetavalt moodustavad Lääne turistidest suurima grupi, tulevad siia vaatama, milline on nüüd linn, mis oli 17. sajandil Rootsi kuningriigi idapoolseim kants. Tollal taheti Narvast teatavasti teha kuningriigi teine pealinn, kus iga paari aasta tagant viibiks mõnda aega ka kuningas ise. Muuseumi hoovis paiknev aed meenutab rootslastele aga nende kaasmaalast, maailmakuulsat teadlast Carl von Linnéd, kellele nime aed kannab. 2007. aastal tähistati Linné 300-ndat sünnipäeva ning Rootsi saatkonna ja Narva muuseumi koostöös tekkis idee nimetatud aia rajamiseks. Umbes kahekümne Eesti ja Rootsi üliõpilase ühiskursuse käigus valminud ideelahendustest valis žürii välja kaks, millest läks erinevate asjaolude tõttu käiku käesolev, teise koha töö. 

Narva linnuse möödanikule pühenduvas miljöös on rajatud aed nö. uus ajastukiht – midagi sellelaadset pole siin varem olnud. Paljude jaoks võib see olla pisut liiga õrn, et veenvalt kanda suursuguseid viiteid kuningriikidele, üleilmsetele suurmeestele ja muule geopoliitikaga seonduvale. Peamine seos Linnéga ei ole ajastupõhine või stiililine, vaid on seotud taimevalikuga. Eesmärk oli kasutada vaid neid taimi, mida kaasaegse taksonoomia isa Linné ise kirjeldanud on. Arhitektuursed osad võtavad omal moel eeskuju ümbritsevast linnusest ning proovivad etteantud rangetes piirides leida võimalikult huvitavamat liigendust.

Kui ka lisanduvad tähenduskihid on õhkõrnad, jäävad nad kusagile aia kohale hõljuma. Aia füüsiline vorm, tema tekitatav ruumitunnetus, taimede kasvamine, nende esitatav värvimäng ja aastaaegade vaheldumise toonitamine, oma keskkonda sobimine on külastaja jaoks olulisemad. Maastikuobjekt ei peagi rääkima mingit konkreetset lugu, hea on kui ta külastajat üleüldse mingil viisil kõnetab ja rõõmu toob. Motivatsioonid, vormumise taga olnud ideestik on vaid eellugu, peamine on toimiva ruumi tekkimine. Kas antud juhul see õnnestus või mitte, jäägu iga külastaja enese hinnata. 

Olgu siinkohal toodud mõned aia kujunemist puudutavad ääremärkused. Vormi oluliselt mõjutavaks  teguriks oli Muinsuskaitseameti kehtestatud kõrguspiirang 80cm olemasolevast maapinnast. Projekteerimise ja rajamise käigus tuli lihtsustada taimevalikut (probleemid taimede kättesaadavusega), kasutada paekivimüüride ja –plaatide asemel puitu ja graniitsõelmeid (et mahtuda eelarvesse), jätta ära keskosa süvendamine allapoole eksisteerivat pinda (probleemid drenaažiga) ning jätta ära mõned aiaosad (et mahtuda lubatud piiridesse).